Esmaspäev. Nädal algab nii nagu ta algama peaks: langenuid ei ole, haavatuid ei ole. Kõik on valmis tööks ja kaitseks.
Täna saabuvad uued rendiarvutid. Seekord tuleb neid 58 masinat, nüüd siis algab vanade välja vahetamine. Lihtne see olema ei saa.
Õhtul käime Mõmmiga jalutamas, käime EPA vana peahooneni välja. Seal hoones on nüüd Tartu Waldorfi gümnaasium, nagu selgub.
Kodus tagaaeda toidujäätmeid ära viies kuulen raekoja torni kellasid. Täitsa üllatav, et need nii kaugele kuulda on, ma pole neid siin kunagi kuulnud. Ju siis tuuled kuidagi kandsid heli siia välja, igatahes täitsa põnev. Teinekord ei kuule Pauluse kellasidki, nüüd siis need heledad kellad kesklinnast...
Kui eile nägin uudist, et Rooma paavst on väljunud suuremast kopsupõletikust, siis täna on uudis, et meie järjekorras 266. Rooma paavst Franciscus on surnud. Ehk et rõõmusõnumile kohe kurb sõnum otsa... Nüüd siis on ees matused ja Postimees kirjutab sellest veidi lähemalt ka: Paavsti surm käivitab sajandivanused traditsioonid. Ja muidugi jagatakse ka Paavsti viimast kõnet.
Õhtusse saadab märulifilm Missioon Fortuuna: Suur Pettus, 2023. Päris selline aktiivne ja süvenemist mittevajav meelelahutuslik film. Hugh Grant on siin juba üsna vana olemisega, aga ikka tegija 
Teisipäev. Hommikused tegevused kodus tahavad palju aega võtta ja me kipume hiljaks jääma. Aga ratastel liigume, minek kiire, seega kaheksaks oleme ikkagi kohal
Teises majas on üks õpetaja korraldamas mingit üritust õpilastega, aga ei ole oma suurtesse plaanidesse teisi asjaosalisi pühendanud. Täna siis üritame asja klattida, sest mitte keegi ei hakka mööda treppe nelja korruse jagu treppidest suurt ratastel telekat alla vedama. Selleks on vaja nelja tugevat meest, et viia alla ja pärast üles, keegi ei jõua seda kinni maksta
Täna asun uusi läpakaid tegema. Võtan ühe ette, et teha ta otsast lõpuni valmis, siis kloonida ja hakata teisigi kloonist üles lööma.
PEI-DE-TUD
Õhtul saab Miiaga õpitud, siis saabub emme ja saame õhtust süüa. Nüüd aga on selline teema, et teised lähevad linna taha kõndima ja mina siis lähen raudtee äärde jooksma. Teen 3 km ringi. Aga vaikselt vajub vihmapilve front peale, alguses tibutab, aga viimane ots juba kergelt sajab. Koju jõudes läbimärg ei ole. Aga varsti saabub ka Kaja, nad siiski jätsid vihma tõttu jalutamistuuri vahele. Oleks me siin läinud jalutama, oleks ka jalutada saanud, aga see linna taha sõitmine võtab ajast juba nii palju ära, et jõudiski juba sadama hakata :P See on ka üks põhjus miks ma ei liitu teistega kui nad linna taha jalutama lähevad: see võtab lõpuks väga palju aega ja lapsed peaksid siis terve see aeg vanemateta olema...
Õhtul vaatan ulmelist õudusfilmi Prometheus, 2012 Et ma aga seda kunagi näinud olen ja seal palju häirivaid kaadreid on, siis kerin ta läbi, et meelde tuletada.
Tore selline fakt: FI linnaosas otsiti ühele tänavale nime, kooli ehitusmehe poeg pakkus oma perekonnanime ja mingil naljakal kombel see nimi ka tänavale valiti Nii ilutsebki tänavasilt Kadaja
Kolmapäev. Hämar hommik. Öö on olnud nii ja naa, küll Kadil oli köhatuur, küll Miial, lisaks oli veidi jahe. Väljas on kuus kraadi ja äsja on lahkunud vihmapilv, aga on jätkuvalt pilves, Kadi jääb koju, mina Miiaga liigume ratastel kooli, emme on juba tööle läinud.
Tööpäev tuiskab väga paljude erinevate teemade saatel. Põhiline on uute sülerite klooni loomise jätkamine, aga väga palju segamisi on ja see segab süvenemist. Aga õnneks kiiret ei ole.
Päeva teine pool on gümnaasiumisse astujatele mõeldud avatud uste päeva korraldus. Mul küll sellist sajaprotsendilist ülesannet seekord ei olnud, aga taustajõuna olin olemas ja hoolitsesin tehnika eest. Gümnaasiumisse astujaid käis väga palju ja üritus kujunes igati edukaks.
Pikk õhtu koolis väsitas ära. Kui koju jõuan, on Kaja ka värskelt saabunud ning kurdab ka suurt väsimust. Kadile aga oleks vaja jalanõusid ja ei saa me ilma selleta, et veel linna sõita...
Taskus läheme CCC’sse. Ütlen Kadile, et siit me enne ei lahku kui ta endale botased leiab ja need muidugi ka normaalse hinnaga. Siin on aga soodus, et kahe paari ostmisel saab odavaima paari hinnast 40% alla. Töö käib ja lõpuks on meil Kadile suisa kaks paari botaseid.
Koju tagasi jõudes aga käin ka meiekas. Piim oli otsas ja leib ka, ning sihvkad said otsa, tean, et meiekas on need praegu sooduses, seega käin ära
Neljapäev. Hommik algab pisut enne kella. Nimelt nägin täna öösel mingit totrust unes mis pidevalt keerles mingi jama ümber mis ei lasknud rahulikult magada... Ja siit edasi enam head und ei saanudki.
Hommikul käime Ainiga Puiesteel kaamerat ümber paigaldamas. Meil on seal ka hakanud tekkima probleeme sülerite ning tahvlitega. Kaovad aegajalt ära ja tekivad üldiselt küll kuidagi tagasi. Nüüd on aga ka kuri karjas ja tuleb tagalat kindlustada.
Päev läbi töötan uute masinate klooni kallal ja saan õhtuks valmis. Group Policy’d on kõik üle käidud nii Windowsi, Office kui ka brauserite osas, palju nikerdamist, aga ühekordne tegu (Y) Täna kloonima hakata ei jõua, jääb homse peale. 
Üle mitme õhtu käime jalutamas, kolmekesi. Tee viib üle Toomemäe ja lõpuks Tartu Näitusteni ning sealt siis raudtee äärest koju tagasi. Ma väsisin päris ära...
Milleks on pangad tegelikult mõeldud? Kas selleks, et röövida inimesi? Miks sunnitakse palkade maksmine otse panka? Aga kui ma ei taha, et pank pidevalt oma karvase käega minu rahas sobrab ja näppab? Hooldustasud ’panga kasutamise eest’ on 2 eur kuu, aga intressi oma raha pealt saan 0,01% aastas. Ja siis on endil tohutud kasumid, aga kelle kulul? Miks sellised küsimused? Sest pangast saadetakse kiri kus räägivad intressi LANGETAMISEST!: „Alates 1. juulist 2025 muutub XXX hinnakiri ja erakliendi arvelduskonto intressimäär. Juuli algusest maksab pank erakliendile arvelduskonto (v.a krediitkaardi kaardikonto) kontojäägilt intressi 0,01% aastas. Intressimäära muutmine on tingitud finantsturgudel toimunud üldisest intressimäärade langusest.”
Reede. Üle pika aja üks päikeseline ja valge hommik. Kraad on ka ilmale ’vastav’ – 0,7 kraadi 
Miiale sai eile selgeks tehtud, et hommikul on vaja sõnadetöö jaoks veel ettevalmistusi teha ja nii tema toimetab. Ise passin tühja kuna plaan on koolis putru süüa, seega on aega üle.
Koolis siis taas oma arvutikloonimise lainele. Ja ei saa toimima selle uue masinaga! Kirjutan lõpuks FOG arendusmeeskonna foorumisse – ei saa sel aastal ise sellest koerasabast üle...
Terve päeva saab igasugu jamaga tegeletud. Vahepeal tuleb ka FOG teemalisi ideid, aga kõik luhtub. Foorum on ka vaiki...
Täna saabub survepesur kooli. Ta tegelikult jõudis juba üleeile kohale, aga ei mahutatud tarne-kappi ära ja nii toodi täna kätte. See sõnum mis muidugi kappi mitte mahtumise kohta tuli, sisaldas sellist teksti: „Tere, proovisime pakki xxx kohale toimetada, kuid kuller ei leidnud Teid antud aadressilt.” Jah, vabandust et ma tõesti pakiautomaadi juures päev läbi ei oodanud
Meie eilne kaamerapaigaldus annab täna juba tulemusi Tugimeeskonnal on taas tööd, mitte et nad töö puuduse üle kurta saaksid...
Õhtul oleme kodused. Käib küll arutelu kas minna laululavale öölaulupeole mis tudengipäevade raames toimub või mitte. Paistab, et peale Miia suuremaid huvilisi ei ole ja nii käisime Kajaga hoopis jalutusringil. 
Täna öösel nägin väga põnevat unenägu. Elasime koos robotitega kes meid teenima peaks. Ma üksikasjadesse laskuda ei viitsi, aga needsamad robotid hakkasid ’tundma’ ja ’nautima’, ’armastama iseennast’ ja ära kasutama inimesi enda ’mugavuse’ täiustamiseks. Käima läks sisuliselt maailma üle võtmine robotite poolt. Kaevandusi hakati avama ja inimestest said töötavad vangilaagrid. Uni lõppes kuidagi sellega, et mina suutsin end ’oma’ roboti küljest lahti kangutada mille tulemusel see robot enam ’eluvõimeline’ ei olnud. Ju meil siis ikka on võimalus eesootavast välja tulla
Laupäev. Täna me liigume Tõrva. Väljas on jahedavõitu ilm, vahepeal piilub päike, vahepeal kallab vihma. Heitlik.
Peamine ülesanne on Kaja isa urni sängitamine. Saame selleks kutsututega Helme kalmistu väravas kokku ja liigume platsile kus haldusfirma poolt on eeltööd juba ära tehtud. Me ise teeme siis sängitamise ja haua kinnipaneku. Täna enam kirikuisa sõnu peale lugema ei tule. 
Sängitamine saab jätku Eesti Saatkonnas mis on pubi Tõrva kesklinnas. Sööme kõhud täis ja ajame juttu kuniks kõik laiali liiguvad.
Käime maameeste poest läbi ja käin ka ema juures. Viin talle rooside jaoks mulda ja keeran mõned vidinad laest maha mis eelmine nädal keeramata jäid.
Nüüd liigume Pukka. Seltskond on suur, sest ka Kaido on poisiga Õnne paneb kasvuhoonesse küünalde näol küttelahenduse ja mina tõstan oma autost maha kogu kama mis sai toodud nii Tartust kui Tõrvast. Siit edasi Kaido läheb emaga Tõrva ja meie ülejäänut Tartusse. 
Ülejäänud päeva on lapsed sõbrannadega mänguväljakutel. Ilm on veidi jahe, aga päikeseline, aga lapsed on kaua ära, nii et meie emmega saame isegi magada.
Hiljem saab ka sauna. Alustan sauna jalgpalliga taustal, Tammeka mängib Levadiaga, aga Levadia surumise jutt tüütab ära ja lõpuks lülitun ikkagi muusika lainele.
Tuppa tagasi minnes kostitab mind vali muusika ja tulede möll üle tänava ehitatud asutuses. Heli on nii vali, et segab korteris olemist ja teisedki majaelanikud on närvis. Vastu puhkepäeva on öörahu linnas alates südaööst, nagu selgub! Ma ei tea, kas tõesti peame sellist terrorit hakkama siin nädalavahetustel taluma? Loodame, et see oli neil ühekordne asi seal. Igatahes peale südaööd saadeti neile politsei peale, siis vaikis asi veidi maha, päris vaikseks jäi peale ühte... 
Pühapäev. Supilinna päevade raames on täna kodukohvikute päev. Otsustame külastada, kuna tänaseks päevaplaane ei ole. On päikeseline, aga külm.
Liigume autoga veidi lähemale ja matkame terve Supilinna läbi. Teeme ka mõned üksikud ostud, aga muidu lihtsalt naudime olemist ja Supilinna miljööd. Kohvikud annavad võimaluse ka siseõuesid näha 
Pealelõunal käib Gerly Kadi juukseid lõikamas. Siit edasi aga puhkame, vaatan erinevaid jalkamänge ja tegelen ka ühe kodulehe uuendamisega.