Kes teab nime Bruno Junk? Ega väga paljud ei teagi, mina näiteks ei teadnud, enne kui vanaemaga vanu albumeid tuulutasime ja siis see nimi seal esile kerkis. Aga tol ajal ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Kui Pukka maja ostsime ja siis alevi peal ka jalutatud sai, avastasin Bruno Jungi nimelise tänava. Alguses tundus nimi võõras, aga kui Googlest lugesin, et tegu on Eesti kunagise käijaga (kiirkõndijaga), meenus kohe vanaemaga albumite ülevaatus ja asjad hakkasid minu jaoks hargnema 
Avastasin, et Jaak Veldre on kirjutanud raamatu "Bruno Junk – komeet käimistaevas." Loomulikult on see mul nüüdseks läbi loetud 
Igati põnev raamat, pikitud nii Junki enda väljaütlemistega, sõprade meenutustega ja mälestustega tema pereliikmete silme läbi. Väga lühidalt öeldes oli tegu sihikindla, tööka ja tugevate veendumustega üsna eduka inimesega kelle kireks oli sport pea igas mõttes. Loomulikult oli ta edev, aga eks edevus kannustabki kõrgemate sihtide poole. Tihe töötegemine ja rohked lähetused aga mõjusid pereelule, kuigi lapsed seda talle suurt ette ei heida.
Bruno Junk elas aastatel 27.09.1929 – 22.09.1995, suri Tartus olles teel Pukka. Puka oli tema sihtkohaks tihti, siin ta ka sündis, vanemateks Veera ja Peeter. Vanemad aga kokku ei jäänud ja Peeter kolis Brunoga Tallinnasse. Sõja ajal aga koliti Bruno Pukka ema juurde, kuna linnas oli sõjaperioodil väga raske hakkama saada. Siin algas Bruno huvi spordi vastu. Kiirkõndimise idee saabus Tartu õpingute ajal, sealt edasi tehti omal käel esimesed treeningud ja nii hargnes tee mis lõpuks tõstis ta mitmekordseks olümpiamängude medalistiks, paljudest muudest võistlustest rääkimata.
Minu vanaema Jutta tundis Brunot, tema ema Verat ja hilisemat kasuisa Juhan Pikka. Pole ju ka ime, elas ju Vera kõigest sada meetrit eemal raudteelaste majas. Kahjuks Bruno kohta ei osanud vanaema väga palju rääkida: kiirkõndija ja pikka kasvu peenike mees
Praeguseks mäletavad Bruno Junki temanimeline tänav Pukas ja tema auks on Puka kuulsuste parki istutatud ka tammepuu (26.09.2009 kell 14:00) valla ja järeltulijate poolt. Tänav ise on sisuliselt tupiktänav, kuigi jalgtee liigub tänava lõpust üle mäeseljandiku kooli poole. Kuulsuste park on sisuliselt tiigiga heinamaa koolimaja kõrval ja peale selle ühe istutatud tamme seal teisi kuulsusi (veel) ei ole. Ju siis tore idee ei läinud hästi käima, kahjuks.
Oma pildiarhiividest ma ühtegi pilti Bruno Junkiga ei ole avastanud, aga on mitmed pildid tema emast ja kasuisast jms. Presenteerin neid siin artikli juures
PS Raamatust käis läbi lause ühe pukalase kohta keda Bruno tihti külastas: "Hea sõber oli kohalik lihakaupmees ning pilli- ja laulumees Sergei Mägi, kellega mängiti pärast sauna tundide viisi malet." Internet kahjus Sergeist (25.04.1922 - 18.03.2008) suurt midagi ei pajata, vaid kalmistud.ee viitab tema hauaplatsile Puka surnuaial. Kui tegu oli tõelise seltskonnahingega, võiks ju temagi kohta veidi rohkem teada
