"Enne kui peateema juurde lähen, räägin pisut Karste mõisast 
Miks? Sest infot tema kohta on niivõrd vähe, et selle võid peo peale kirjutada," selline sai selle artikli sissejuhatav lause kui mõtlesin teha pisikese kokkuvõtte ühest Karste mõisa aladele jäänud hüljatud hoonest. Aga mida sügavamale ma kaevasin, seda rohkemale infole hakkasin lähemale jõudma. Kuidas see juhtus? Nimelt praeguse nimega Karste mõis on kandnud läbi aegade ja riigivõimude pisut teisemat nimekuju. Kui aga kõik need nimekujud Google otsimootorisse panna, hakkab suisa lund sadama Infokilluke siit, teine sealt, vaatad ja võrdled – klapivad. Ja nii saaks üsna põhjaliku uurimustöö kokku. Et mul aga väga sügav kirjutis polnud plaanitud, siis kirjutan ära mis leidsin ja jagan viiteid, et kui keegi tahab edasi toimetada, siis palun väga
Niisiis, Karste mõis kandis saksa ajal nime Karstemois (mõnes dokumendis ka Karstimois). Tegemist on Võrumaal Kanepi kihelkonnas olnud rüütlimõisaga. Tänapäeval jääb ta aga Põlvamaale. Mõisal oli ka kõrvalmõisaid: Jõksi (Jexi) mõis ja Mügra (Bellevue) mõis.
Folkloorikirjutistest (viide ja kohalik koopia) võib leida, et vahepeal (1800 keskpaik ja üles) on omanikuks olnud Ungern-Sternberg nimelised mõisnikud. Paul Ungern-Sternberg olla olnud hea mõisahärra ja andnud 1879 aastal kooli ehituseks kõik tarviliku. Samast leiab ka, et 1890 olnud mõis või osa sellest renditud hr v. Oettingen'ile. Tema ajal võeti rendi-vakatalud mõisale tagasi ja lammutati kõik maa peale ehitatud (vundamendita?) talud ära. Lisaks, keda huvitab Karste vallakooli info, siis sealt saab ka selle kohta lugeda.
Oettingeni kohta üks lõik ajalehest Eesti Postimees 1892 aasta 5. september: "Lehmad. I auuhinna, suure hõbe auuraha ja 35 rbl., sai herra v. Oettingen Karstemõisast, oma lehma „Sigma" eest. --- Sigade sugudest. eest. U. auuhinna, brongs medalje, sai hr. v. Oettingen Karste mõisast oma Verkshiri tõugu sigade kaswatuse eest." (kõnealuse lehe leiate Digarist).
Oettingen on vahva sell, ma ütlen Nägin kurja vaeva erinevate otsisõnadega enne kui leidsin tema eesnime ja juhtumisi rohkemgi Nimelt on tal siis täisnimi Erich August Arthur von Oettingen (lokaalne koopia-kaust2007failkarste_oettingen_2.pdf) ning tema pisike elulugu on viitest leitav. Küll kisuvad tema seosed Karste mõisaga pisut sõlme, aga ma ei jaksa rohkem tuhlata
Omanikest veel. Saksa okupatsiooni aegu (1941-44) mainitakse mõisavalitsejaks Gersthof nime. Ning veel kilde koos viidetega:
- Carl Friedrich von Rosen (1755–1828), Karste mõisnik (viide)
- Conrad von Rosen (1720–1781), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Karste mõisnik
- Gustav Friedrich Conrad von Rosen (1769–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Karste ja Palupera mõisnik
- Gustav Friedrich Konrad von Rosen (1769–1842), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Palupera ja Karste mõisnik
- Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1806–1874), Karste, Jõksi, Kooraste ja Kaagvere (Kanepi khk) mõisa omanik (viide)
- P. A. G. von Ungern-Sternbergi poeg Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg (10.01.1806 Kooraste – 12.01.1874 Kooraste). A: Helene Eugenie (Jenny) Elisabeth von Samson-Himmelstjerna. Karste, Jõksi, *Kooraste ja Kaagvere (Kanepi khk) mõisa omanik. 1824–1825 õppis *Tartu Keiserlikus Ülikoolis majandust. (viide)
- K. G. J. von Ungern-Sternbergi pojapoeg Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg (23.07.1868 Karste – 07.11.1919 Bad Altheide). A: Marta Maria von Rosenberger. *Kooraste ja Kaagvere (Kanepi khk) mõisa omanik. 1886. a õppis Tartu *Tartu Keiserlikus Ülikoolis matemaatikat, 1886–1888 meditsiini ja 1888–1890 keemiat.
- Panen ühe lingi veel mis võiks viidata 1800 aastate paiku olnud von Gavel nimelistele mõisnikele (lokaalne). Siit kõlavad läbi rootsikeelsed nimed Gustaf Fabian von Gavel ja Ernst Frans Gustaf von Gavel oma peredega. Üks link von Gavelitele veel.
Mõisas on 1900 aastate paiku olnud üsna tähtsal kohal õllevabrik Brauerei Korstemois. Sel ajal oli justkui rentnik-valitseja Oettingen. Netist leiab ka õllepudelite etikette mitmetelt lehtedelt (üks lokaalne). Üldiselt kisub ka nende õlleteemadega asi pisut puntrasse, just etikettidega seonduvalt, aga ma ei hakka praegu süvenema...
Rahvusarhiivist leidsin ka mõned vanad kaardid mõisaaladega:
Karste aastal 1866 (viide originaalile).
.
.
Karste aastal 1903 (viide originaalile).
1977 aastal on Veljo Ranniku teinud mõisakompleksi ülevaate mida saab vaadata Kultuurimälestiste riiklikus registris (lokaalne koopia). Sealt võib lugeda, et peahoonest on järel vaid arvatav vundament, aga samas on säilinud palju kõrvalhooneid. Kahjuks pole kõigist hoonetest tehtud pilte, et oleks praegu lihtsam aru saada mis tänapäeval järel on ja mis mitte. Üles on tähendatud valitsejamaja (see küll küsimärgiga), laudad, ait, kuivati, kaks töölistemaja (üks taas küsimärgiga) ja tööliselamu.
1980 aastal loodud inventariseerimisdokumendist (lokaalne koopia) võib aga juba leida ka detailsemaid ülestähendusi. Näiteks häärberil on kunagi olnud nurgatorn ja kaheksa keldrit Lisaks leiab siit dokumendist ka kaarti kust saan infot oma tegeliku artikli teema osas Nüüd tean, et see hoone mida külastasin, oli moonakatemaja. Antud dokumendis on peale asukoha olemas ka 1977 aastalk tehtud foto.
Mõisast veel. Häärber ja suurem osa mõisahooneid jäävad enamasti ühe ja sama künka otsa või selle jalamile. Maapinna reljeef on siin üsna tugevalt muutuv ja kohati päris järskude nõlvadega. Park on parajalt ülekasvanud ja heina ning võssa uppunud. Kunagistest tiikidest (1903 aasta kaardil tunduvad tumerohelised alad olevad soo- ja märgalad) on järel vaid kinni kasvanud võsad kus küll võib ka veesilma leida (ei saanud nii täpselt uurida). Kõnealune moonakatemaja aga asub hoopis teisel pool parki ja teise nõlva otsas. Täiesti eraldi muust mõisakompleksist. Miks nii, ei oska vist enam keegi öelda . Igatahes mõisa osas panen siin pastaka käest ja edasi tuleb siis juba artikkel MOONAKATEMAJAST.