Minu vanaema, Jutta Johanna Mägi (neiupõlvenimega Jaakson), sündis 17.11.1927 Anna Rosalie ja August Jaaksoni peresse Talnamõisas Metsa talus. Lapsepõlv veeres Talnamõisas suures ja rikkalikus talukompleksis. Sündis ta perre teise lapsena, kuigi esimene laps, paar aastat varem sündinud Ernst, suri pisut peale sündi. Väiksena olla Jutta olnud kui süte peal: igati püsimatu ja energiat täis plikatirts. Talnamõisas sündisid ka õde Hilja ja vend Valdek. Kuigi talu oli suur, lapsi kodutöödesse eriti ei kaasatud.
Kooliteed alustas Jutta Tõrvas Patküla algkoolis kus sai alghariduse. Seejärel tuli peale teine maailmasõda ja pere oli mõnda aega maapaos Kärstnas, Ida Arus juures. Lahingutes sai Talnamõisas talu laastavaid purustusi ja kompleksist ei jäänud suurt midagi järele peale auklikuks tulistatud peahoone. Seega siirduti elama Talnamõisa mõned talud eemal Saare tallu vanaema juurde. Sõjajärgselt sai Jutta jätkata kolmeaastast haridusteed Tõrva gümnaasiumis. Alguses oli koolimaja praeguses Tõrva linnavalituse hoones, hiljem juba tema praeguses kohas.
Peale kooli käidi leeris ja 1948. aasta suvel asuti tööle Tõrva linnas Helme Piimaühistusse. Seal arvutas ta kokku piimaga seotud teemasid ja võttis proove; tegeles ka töötajate kirja panekuga.
12.11.1949. aasta hilissügisel abiellus Jutta naaberküla noormehe Arnold Mägiga kes oli äsja lõpetanud Õisu piimanduskooli. Samal aastal asuti koos tööle Puka koorejaama mis tol ajal kuulus Kuigatsi võitööstuse alla. Pukas sündis mõni aasta hiljem, 24.07.1956. aastal, tütar Asti.
1960. aastal oli võimalik noorel perel kolida lähemale oma juurtele ja nii asuti tööle Lõve koorejaama mis kuulus Helme võitööstuse alla. Tööolud olid siin keerulisemad kui Pukas, kuna siin oli vaja hoolitseda ka juustuteo eest.
20.11.1963. aastal sündis Lõvel perre teine laps: Hannes. Edasine elu kulges aastakümneid Lõve külas Valgamaal. 09.01.1981 maeti abikaasa ja 1982. aastal saadi pensionäri staatus, aga jätkati töölainel. Kuigi nõukogude aeg veidi veel püsis, elu tasapidi siiski muutus. Lapsed kasvasid suureks ja läksid oma teed, aga püsisid alati lähedal. Suuremast piimatööstusest jäi järele vaid piima vastuvõtupunkt. Muutus riigikord ja elu muutus nüüd juba üle öö ning linnad neelasid küladest rahvast. Üheksakümnendate alguses piimatööstus suleti ja tööstusehoone-eluase erastati.
Jutta elas Lõvel kahekümne esimese sajandini välja. Kui aga enesega hakkama saamine maal üksikule inimesele hakkas üle jõu käima, tuli leida teisi teid. Nii osteti Tõrva linna korter. Pea terve aastakümme elati suviti maal, aga talvel linnas. Suhteliselt hea tervise, silmanägemise ja terava mõistusega elati Tõrvas kuni surmani. Viimased aastad vajati pidevamat hooldust ja ligi aasta enne surma vajati juba igapäevast hoolt ja tähelepanu. Oma elu viimased nädalad veetis Jutta Valga haiglas. Neerude alatalitusest ja sellega seonduvatest tüsistustest enam väljapääsu ei leitud ja 23.06.2021 öösel kahe paiku Jutta süda Valga haiglas seiskus.
Matused peeti neli päev hiljem, 27.06.2021. Jutta ärasaatmine oli Helme koguduse hoonest-kirikust ja seda ligi neljakümne mälestaja poolt. Matusetalitust viis läbi Arvo Lasting. Jutta on maetud Helme kalmistule oma mehe Arnoldi kõrvale.
Selline sai kiirülevaade minu vanaema elust. Üsna statistline artikkel. Vanaemaga seotud teemasid aga kirjutan kunagi veel, need saavad olema pigem temast inimesena minu silma läbi.