Meie ema-vanaema-vanavanaema Jutta Johanna Mägi on siit ilmast lahkunud: 23.06.2021 kell 2:20. Kõrge vanuse juures kimbutasid teda mitmed tervisehädad mis peamiselt olid seotud just neerudega, ja kuna neerud ei suutnud enam verd puhastada, siis arvatavasti surigi vanaema neerupuudulikusesse (arvatavasti seetõttu, et surmatunnistusele ei ole põhjust kirjutatud ja hetkel ei oska seda ka kuskilt uurida).
27.06.2021. Kui ma Kaja, Õnne ja lastega Helme kirikusse/kogudusehoonesse jõuan, on Hannes Riinaga juba kohal. Vanaema Jutta on kirstuga kenasti altari ees ja kirst on lahti. Vanaema näeb üsna võõras näo poolest välja, samasugune oli ka Hilja oma matustel. Kurbus tikub ligi...
Varsti saabuvad ka ema ja I' omadega ning Hannese poisid. Pärgasid saabub palju, nii et saab ka altari ette neid laduda. Kirikuhärra Arvo Lasting koos orelimängijaga juhatavad vägesid, ka matusekorraldajad on siin abis. Inimesed saabuvad, kes nutab, kes püüab naeratada – nagu ikka, teate ju küll. Eks endalgi käivad tujud läbisegi.
Kahest algab matusetseremoonia. Kuna me fotograafi ei saanud, tegelen pildistamisega ise. Avakõne, kõik seisame. Siis on esimene kirikulaul laululehelt ja ma ei suuda enam pisaraid tagasi hoida, nii terve laulu aja. Siit edasi on kõned ja laulud kordamööda kuniks antakse aeg vanaemaga hüvastijätuks. Peale vanaemale pai tegemist jooksevad taas pisarad (ka kirjutades on hetkel nutt kurgus ja silmad valguvad märjaks).
Matusekorraldaja uurib, et kas kirst suletakse täielikult või on soov seda ka hauaplatsil avada. Et on väga palav ilm, siis otsustatakse kirstu sulgeda. Korraldajad valgetes kinnastes tulevad ja panevad kirstu valmis, meie läheme õue ootama.
Kirst tuuakse kirikust välja ja pannakse bussi peale. Nüüd teeme pisikese rongkäigu kiriku hoovist surnuaia värava ette. Siin moodustame rongkäigu ja liigume hauaplatsile.
Kirst asetatakse sängituseks mõeldud augu kohale. Kirikuhärra peab lühikese jutluse ja kirst lastakse auku. Kõik käib nii kiiresti, et ma ehmatan suisa ära. Kas nüüd siis ongi kõik? Jah, on, vanaema saab mulda sängitatud. Kõik see käib kuidagi liiga kiiresti mu jaoks, ma ei tea mida ma ootasin, aga nii kiiret sängitamist igatahes mitte. Aga ega muud olegi kui et kolm peotäit mulda, korraldajad ajavad augu kinni, moodustavad kääpa, asetavad lilled. Haud näeb kena välja, palju lilli, helgeid, valgeid, värskeid, lisaks küünlad. Ja siis sai tseremoonia läbi. Tegime pildiseeria ja liikusime Goodewindi peielauale.
Goodewindis panen üles slaidid vanaemast läbi elu. Sai päris tore atraktsioon söömise kõrvale. Lauas oldi üsna vähese jutuga, või õigemini jutustati küll, aga polnud selliseid suuremaid kõnesid või meenutusi. Ka muusikat ei olnud. Mõni pits vanaema mälestuseks, korralik toidulaud, ja nii saigi vanaema ära saadetud.
Terve matus sujus väga kenasti. Iseäranis hästi pidasid end üleval Kadi ja Miia, me ei pidanud neid mitte kordagi korrale kutsuma. Kõik käis kui õlitatult. Oli hoopis kena vaadata kuidas lapsed vanaemasid kallistades rahustada püüdsid. Jah, kõik sujus, kõik oli hästi, vanaema võib pilvepiiril üsna rahul olla (Y) Hüvasti!