Täna kirjutan Puka kunagisest piimapunktist mida keegi kuskil kajastanud ei paista olevat. Piimapunkt oli praegusel ajal Puka alevikus Otepää mnt 10 krundil. Hooneid enam alles ei ole, aga et mul on mõningast pildimaterjali ja koht on seotud emapoolse vanaemaga, siis võtsin vaevaks pisut teemat uurida ja laia maailmaga jagada. Pealegi, kui kellelgi veel midagi lisada on või hoopis tahab juurde küsida, siis vanaema oma 93. eluaastal suudaks nii mõnelegi küsimusele selles ajas veel kenasti vastuseid anda.
Vanaema1 (perekonnanimega Mägi), elas esimesed tööaastad koos oma mehega2 (minu vanaisaga) Puka piimapunktis. Puka piimapunkt kuulus tol ajal Kuigatsi kesktööstuse alla. Vanaisa, lõpetanud Õisu Piimanduskooli ja värskelt abiellunud, suunati vanaemaga Puka piimapunkti tööle ja elama (tegelikult anti neile valida, aga teine tööstus jäi kuskile Põhja-Eestisse). Aasta oli siis 1949 lõpp.
Enne neid töötasid Puka piimapunktis Luukas Valter Villem4, oma naise Paula5 ja tütre Tooni’ga6. Neil oli ka teine, vanem tütar, Maiki7, aga selleks ajaks oli ta kahjuks meie seast lahkunud. Luukase pere olla väidetavalt oma (või esivanemate) liigse eestimeelsuse tõttu tagakiusatuna suunatud tööle ja elama Võru kanti.
Vanaema oma perega elas ja töötas Pukas kokku 11 aastat, selle aja jooksul sündis tütar3 (minu ema). Pukast edasi siirduti aastal 1960 juba kodukanti tagasi, tööle Lõve meiereisse.
Puka piimapunkt oli väheldane ühekorruseline viilkatusega maja mille idapoolses otsas kokkuehitatult oli kahekorruseline eluhoone. Lääne poole piimapunktihoonet jäi suur aida-tallihoone. Tänav, mis ühendab Puka-Valga teeristi ja Otepääd, jooksis hoonekompleksist põhjapoolt.
Piimapunkti uksed olid tänava poole, hoone jäi tänavapiirist pisut kaugemale, nii et maja ette tekkis väike ala mis oli piiratud lasipuudega. Piima veeti kokku hobuvankritega milles olid erinevate talude piimanõud. Piim kaaluti, võeti proovid ja valati vanni. Piim jaotati kooreks, piimaks ja lõssiks ning kolhoosist käidi kokkukogutu järel juba autotsisterniga.
Kuigi tööpäevad olid pikad ja väsitavad, võeti osa ka nii palju kui võimalik erinevatest pidudest rahvamajas. See hoone on praegugi alles ja kasutuses Puka kultuurimajana. Kuigi Pukas on palju veesilmasid, siis ujumine nende peres popp ei olnud, vajadusel sai käia aeda jäävas tiigis. Kodukandis käidi oma punase mootorrattaga IŽ (praegugi alles ja toimiv). Vanaisa sai tänu oma fotohuvile käia paljudes pulmades, matustel jms.
Elumaja osa oli kahekorruseline ja hoonesse sai sisse nii tänava- kui õuepoolt. Vanaema eluruumideks oli teine korrus kahe suure toaga. Esimesel korrusel elas loomaarst perega (nimesid ei mäleta, aga loomaarsti naine oli vist Inga), nende elutuba oli üsna väike ja teine osa pinnast oli vastuvõturuumiks.
Aida-laudahoones oli mitmeid abiruume: saun, sealaut vanaemal ja laudaosa ka loomaarstil. Lisaks oli loomaarstil tsikli ja muu tarvilise hoidmiseks eraldi ruum.
Kui vanaema Pukast lahkus, tuli uueks vastuvõtjaks Raudsepp nimeline (ei ole suutnud üle kontrollida). Mõni aasta hiljem, väidetavalt lapselapse tõttu, põles piimapunkti kompleks maha, ait-tall jäi puutumata. See viimane hoone püsis veel pikalt, isegi 2007 aasta maa-ameti fotodelt on veel teda näha, praeguseks järel vaid vundament, mahapõlenud hoonetest ei ole jälgegi. Vanadelt kaartidelt sai ka piimapunkti hoonete kohta uuritud, et kuna nad võisid alguse saada, aga midagi head ja täpset kaarti kahjuks ei leidu.
Siin allpool on iseloomustustega valik fotosid vanaema-vanaisa albumitest seoses Puka piimapunktiga.
Viited:
--- Osa infost kinnine, vajadusel võtke ühendust Kontaktides leitavate kanalite kaudu. ---
4 Valter Villem Luukas
5 Pauliine Luukas
6 Tooni Luukas
7 Maiki Luukas (ei suutnud Genis kokku panna kuna pole saanud haldajatelt tagasisidet)
Ühel pildil on Hans Praks’i maja mille esimesel korrusel pidas Meinhard Lemberg majapidamistarvete poodi (Elva Postipoiss 20.06.2009).